Emadepäeva tähistamine Londonis, Eesti Majas

Ma mäletan neid ilusaid vaiksed päikselisi hommikuid kevadises Eestis, kus sai korjatud peotäis ülaseid ja sinililli ning punutud lõngast käepael oma armsale emale. Kerides edasi kolmkümend aastat leian ennast emadepäeval siin Londonis.

Nii palju on muutunud, mul on endal laps ja emadepäeval on nüüd juba teine hõng. Londoni lapsed ei saa joosta kuhugi metsa alla lilli noppima, suurlinna elanikuna tuleb tõdeda, et kõike on vaja ette planeerida ning korraldada.

Sel aastal korraldas Londoni Naiskammerkoor koos Londoni Eesti Maja, Eesti Abistamise Komitee, Londoni Eesti Seltsi ja Estonian Folksiga ilusa ning dünaamilise emadepäeva kontserdi Eesti Majas. 13.mai pärastlõunal sai iga ema midagi oma hingele.

 

 

Kontsert algas Londoni Naiskammerkoori helisevate häältega Reet Kromeli juhendusel. Tegelikult Reedal oligi seekord suurem roll – ta oli päevajuht, oskuslikult sõnu valides ja esinemisi tutvustades, juhatas ta publiku läbi kontserdi. Naiskammerkoor esines lauludega “Ema,kallis ema” (Reet Kromeli seades),”Kasvada lapseks” ja “Väike aed”, milles soleeris Annaliisa Asveit.

Nagu ikka tõid laulud hellust ja ilu laste esitustes. Kauneid klaveripalasid esitasid Anthony Kruusi, Eric Speck Randam, Khobhi Kromel-Williams ja Tristan Taal. Oli ka etlemist ning laulmist Lilian Küütsi ning Londoni Eesti Kooli laste esituses. Cathy Sommer esitas viiulil paar toredat ning lustakat lugu. Estonian Folks lisas huumorit lühietendusega “Aasta ema” ning nagu ikka alustas tantsuga. Sellest aastast alates õpetab Estonian Folks ka lapsi ning need uued tuuled on teretulnud. Kontsert lõppes rütmilise etteastega “Las Madres ja Madis “ poolt. Ilusates kostüümides, energilised ja naerusilmsed emad tõid oma tantsuga lavale eksootikat ning päikest.

Kontsert lõppes töötubadega. Madis Mälgand juhatas trummi-töötuba ning Reet Kromel laulmist. Päeva lõpuks valmis ühistööna prantsuse lastelaul “Kägu” ja “Sulle, emake”.

Aitäh kõikidele korraldajatele ning kohalolijatele meeleoluka pärastlõuna eest.

 


Kirjutas
Jane Bakhoff