Eesti Londoni Seltsi Alguslugu

Londoni Eesti Selts (LES) on Inglismaa vanim eestlaste poolt kokku kutsutud ühendus ja tema ametlik asutamisaasta on 7. juuli 1921.

LES eellaseks on 18.veebruaril 1918.aastal loodud ühendus Londoni Eesti Ilma Parteita Sotsiaal Gruppe, mis oli olemuselt seltskondlik ühendus ning ei propageerinud liikmete isiklikke maailmavaateid. Loodud gruppi tegevus soikus 1919 liikmete vähesuse ja ideelise eesmärgi puudumise tõttu. Eesti oli saavutanud just iseseisvuse ning uue olukorraga harjumine nõudis aega. Omariikluse kujunemise idee ja mõtteviisi loomisele aitas kaasa ajutise Eesti saatkonna loomine Londonisse. Diplomaatiline esindaja Eesti saatkonnas Londonis aastatel 1918 – 1919 oli professor Ants Piip, kelle toetusega loodigi saatkonna hoones, 7. juulil 1921 a. haridusseltside põhimõttel, eestlaste ühendus, Londoni Eesti Selts. LES asutamise peaeesmärgiks oli võimaldada Londoni eestlastele omavahelist kokkusaamist, sobivat seltskondlikku meelelahutust ja mõistlikku ajaviidet. Asutamiskoosolekul viibis ka Ants Piip, kes siis oli juba Eesti Vabariigi välisminister. Seltsi esimesest peakoosolekust 6. oktoobril 1921 võttis osa juba 21 liiget, kelledest 8 olid omal ajal olnud ka Eesti Ilma Parteita Sotsiaal Gruppe liikmed.

Seltsi jõulupuu 25. detsember 1921. Istuvad vasakult proua M. Palmer, proua Ida Rixon, härra H. Rixon (sigariga), proua Piip, proua Lawrence (mütsiga), härra Jaan Sauga (pärjaga), Rixonite poeg. Seisavad härra J. Palmer, Palmerite poeg, härra B. Paap, Mrs Shougol, Mr Lawrence, preili Kuusik, preili A. Ott, härra J. Piip. 

Aastatel 1921-1939 toimusid pühapäevased koosviibimised Eesti Vabariigi saatkonna maja keldrikorrusel 167 Queen’s Gate, South Kensington, SW7. Koosviibimiste kulud kattis saatkond. Üheskoos kuulati raadiot, loeti raamatuid ja ajakirju, mängiti seltskondlikke mänge. 1939. aasta kevadel pidi LES leidma endale uue kooskäimise ruumi, ametlikuks põhjuseks väljakolimisele 1939. aasta kevadel oli vajadus „ehitada pommivarjend“. Seltsi koosviibimised hakkasid toimuma paljudes erinevates kohtades üle Londoni. See andis tõuke eesti oma kultuurikeskuse loomiseks.

Londoni Eesti Seltsi Juhatus 1935. aastal. Istuvad vasakult E. A. Johanson, Ida Rixon, R. Kask. Seisavad Otto Saar, Hillar Kallast, August Bergman. 

21. juunil 1940 a. toimus Eestis riigipööre ja Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Londoni Eesti Seltsis üritati vältida otsest poliitilist sekkumist, kuid samas jälgiti põhikirjas kirja pandud suunda, et selts tegutseb eestimeelses isamaalises vaimus. Seega ei olnud kommunistlikult meelestatud eestlased seltsi koosviibimistele oodatud. Mõne aja pärast pinged maandusid ja elu jätkus „vanal heal ja rõõmsal Inglismaal“. Nõukogude võimu poolt ametisse määratud Eesti valitsus vabastas Inglismaal saadikuna tegutsenud August Torma (1895-1971) teenistusest ja nõudis, et ta naaseks Eestisse, kuid Torma keeldus ning nii kuulutati ta riigireeturiks. Briti valitsus jätkas Eesti tunnustamist de jure, diplomaadid jäid edasi diplomaatilisse nimekirja ja Londoni saatkond sai edasi tegutseda. Torma oli kõnepidaja kõigil EV aastapäevadel ja teistel üritustel, LES patroon üle 30 aasta, tema eestvedamisel loodi aastal 1944 Eesti Abistamiskomitee Londonis, 1946 EELK Londoni kogudus ja 1947 Inglismaa Eestlaste Ühing. Tema hobiks oli muusika, soolo- ja koorilaulude kirjutamine, ta oli Londoni Eesti Seltsi naiskoori juhataja. 1971. aasta EV aastapäeva esinemise ajal sai hr. Torma südamerabanduse ja lahkus mõned nädalad hiljem. Westminster Cathedral Hall`is on LES alates 2011. aastast jätkanud traditsiooni tähistada EV aastapäeva.
August Torma koos abikaasa Alicega aitasid igati kaasa eesti kogukonna tegevusele ja olid abiks eestlastele paguluses pärast Teist Maailmasõda. Nende panus aastakümnete vältel eesti kultuuri edendamine ja hoidmisele, eesti inimeste abistamisele võõrsil oli märkimisväärne. Londoni Eesti Maja saalis asuvad Alice ja August Tormle pühendatud mälestustahvlid.

Teise maailmasõjajärgsel perioodil kasutati Seltsi koosolekute, koosviibimiste ja tähtpäevade tähistamiseks Londonis erinevaid ruume: Sveitsi klubi, Leedu Maja, Poola klubid, Rootsi kiriku saal, Canterbury Hall, Cazton Hall, Y.W.C.A Centre ja veel erinevaid kohti. Toimus pidev ruumide otsimine ürituste läbiviimiseks. Seltsi esimees Endel Aruoja kirjutas ühes oma ringkirjas 1947.a : Seltsi tuleviku ideaal oleks – omad ruumid, eesti raamatukogu ja lugemislaud, laulukoor ja orkester, tahvatantsurühm, spordiring, pühapäevakool lastele ja rahvaülikool täiskasvanuile. 11.mail 1947 Seltsi juhatuse koosolekul arvati, et üks teostatavaim võimalusi oleks asutada majaostmise ühing ning juba 1949 aastal registreeriti ühing Londoni Eesti Maja.

1947 a. suvel hakkas LESi esimees Endel Aruja (1911 Kuigatsi vald, Valgamaa – 2008 Toronto) saatma kirju eestlastele (esialgu 1200 eksemplari), kus oli ettepanek koostööks ja üleskutse, et iga eestlane annetaks ühe protsendi oma palgast „Eesti Informatsiooni Keskuse“ loomiseks. Seda tööd jätkas 1947 vastloodud Inglismaa Eestlaste Ühing (IEÜ). Tänu aastate jooksul toimunud korjandustele soetasidki eestlased ühiselt järgnevad majad: Londoni Eesti Maja 1956.aastal, Bradfordi Eesti Kodu 1956.aastal ja Leicesteri Eesti Maja aastal 1960. Tänapäeval on kõik eelnimetatud Eesti Majad endiselt aktiivsed ja võimaldavad eestlastel koos käia.

Londoni Eesti Maja asukohaks oli Notting Hill, mis neil aastatel oli vaesema elanikkonna elurajoon. Tänapäeval on Notting Hill üks prestiizemaid linnaosi Londonis. Nüüd toimusid Seltsi üritused ja koosviibimised päris oma majas. Suuremad peod ja suvepäevad Londonis korraldati mahukamates saalides. St. Pancras Town Hallis, Porchester Hallis ja Ukraina Majas, Bradfordis – Bellevue Barrakides, Victoria Hall Saltaireis ja Läti Majas ning Leicesteris De Montfort Hallis. Londoni Eesti Selts annetas 1959. aastal Eesti Majale kodumaalt pärit Eesti lipu.

Eesti majas korraldati üritusi ja tähistati tähtpäevi, käidi koos laulmas, tantsimas, õpiti näidendeid ning mängiti seltskonnamänge. Ka lastele olid oma ringid, esineti laulu, tantsu või näidenditega. Seltsi juures on tegutsenud naiskoor (1943-1994, juhatajateks algusaastatel Alice Torma, Manivald Loite, August Torma, hiljem Albert Jerums, Tiina Metsmaa jt), segakoor (1952 – 1960ndad,juhatajad Sinaida Hiiemäe, Manivald Loite) ühendatud meeskoor (1948-1949, Manivald Loite Saksamaa meeskoor „Estonia“ ja kohalikud lauljad), naiskvartett ja meeskvartett. Segakoor taaselustus 2011. aastal. (dirigendid 2011-2017: R. Kromel, L. Carr, H. Aun, K. Jagodin).

LESi Naiskoor 1956. aastal. 

Rahvatantsurühm ehk Rahvatantsu Grupp ehk Trupp asutati 1943. aastal. Õpetajateks olid Veera Õunapuu, Arved Viirlaid ja Aili Eistrat (1946-1990ndad). Aili Eistrat, kes oli tantsinud nii Ullo Toomi kui ka Anna Raudkatsi käe all, juhatas lisaks ka võimlemisrühma. Aili õppis rahvantsude saate tarbeks ka juurde akordionimängu. Aili oli Londoni Eesti Maja juhatuse liige ja ka Eesti Hääle toimetaja (1993 -2008). Viimased aastad olid rahvatantsurühma juhendajateks Aili Eistrati poeg Juhani ja tütar Karin. Rahvatantsurühma algusaastatest meenutab Aili Estrat (Eesti Hääl 26.07.2014) et tantsurühma liikmed on tantsinud näiteks Aino Kallase tütarde rahvarõivastes. Meestantsijate jaoks aitasid eesti meremehed tumedat riiet hankida, sest rasketel sõjajärgsetel aastatel ei olnud seda lihtsalt saada. Valged linased pluusid valmisid voodilinadest ja tantsuseeliku võis õmmelda ka klaverikattest. Eesti rahvatants pidi säilima! Rahvatantsu traditsioon taaselustati 2011. aastal ja alates 2014. aastast on selle eestvedajaks olnud Marje Remmet (Viilu).
Londoni Eesti Seltsi segakoor (dirigent H. Aun) ja rahvatantsurühm (juhendaja M. Remmet) esinesid juulis 2014 XXVI laulu- ja XIX tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg!“. Rahvatantsurühm esines ka 2016. aasta juunis Jõgeval II Eesti Naiste Tantsupeol „Mehe Lugu“.

LES Rahvatantsurühm 1956. aastal. 

Viimasel aastakümnel on Selts jätkuvalt korraldanud traditsioonilisi eestlastele mõeldud üritusi, vabariigi aastapäev, emadepäev, Londoni Eestlaste jaanituli, jõulupidu. Üritustele on kutsutud tuntud kultuuritegelasi ja artiste Eestist. Seltsi üritustel Londonis on esinemas käinud Justament, Ott Lepland, Ivo Linna ja Anti Kammiste, Erich Krieger, Boris Lehtlaan , Tõnis Mägi ja Jarek Kasar, Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing, Marju Länik, Jüri Homenja. Külas on käinud ka erinevad teatritrupid.

Aastal 2016 käisid külas Leiutajate Küla kooli lapsed koos õpetaja Hendrik Noorega Sänna Mõisast, 2016 suvle esines lastele ka Hiiumaalt kohale tulnud tsirkus „Schokokaboom Yee“ etendustega lastele „Kus on minu shokolaad!“ ja suurtele „Eriti ohtlik number“.

Koostöö kodueestlastega on taganud Seltsi jätkusuutliku tegevuse Londonis. Aastal 2016 käidi esmakordselt Eesti Kultuuriseltside Ühenduse aastakoosolekul, millest on alguse saanud mitmed ideed ja koostööd tulevikuks. Aastal 2014, Üldlaulupeo eel, kohtus LES Rahvatantsurühm Angela Arrastega Londonis. Sellest kohtumisest on kasvanud aastatepikkune pidev suhtlus ja koostöö. A. Arraste on Londoni rahvatantsijate mentor ning toetaja. Tänu sellele koostööle, on võimalikuks saanud mitmed tegemised Eestis ja ka Londonis. Nii käis Angela Arraste, pillimeister Juhan Uppini ja üle-eestiline rahvatantsu spetsialistide grupp Londonis esinemas, töötuba tegemas ja kohtumas Londonis 40 aastat rahvatantsu õpetanud proua Aili Eistratiga.

Aastal 2018 tähistati suurejooneliselt Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit Westminister Cathedral Hallis Londonis. Üritus tõi kokku rekordarvu külalisi.

Londoni Eesti Seltsi lipp, mis on valmistatud 1962.aastal. Vasakult Evelin Siilak ja Marje Remmet

Londoni Eesti Seltsil on oma põhikiri (1937a), lipp (1962) ja tempel. Lipp on loodud Herbert Kirotari kavandi järgi ja see pühitseti Londoni EELK koguduse õpetaja dr Jaak Tauli (1905 Riidaja vald, Viljandimaa – 2007 London) ja EAÕK Londoni koguduse ülempreester Nigul Hindo (kuni 1936 Nikolai Hindov ,1897 Räpina vald -1970 London) poolt Eesti Majas 14.aprillil 1962 a. Lipu paremal pool lipukandjast arvates on rukkilillesinisel taustal hõbehallide tähtedega kaares sõnad Londoni Eesti Selts, selle all kaares Eesti maakondi tähistavad 11 taevatähte. Lipu keskel purjetab vabal merel viikingilaev, mille all on seltsi asutamisaasta 1921. Lipu vasak pool on üleni Eesti rahvusvärvides trikoloor. Varre külge sidumiseks on lipul hõbevalged tuttidega nöörid. Lipu mõõdud on 105×165 cm.
LESil on raamatukogu, mis asub Eesti Majas Londonis ja seda saab külastada, leppides eelnevalt aja kokku juhatusega.


Kasutatud kirjandus:
Hindo, N. (1971)Eesti organisatsioonid Inglismaal 1918 – 1968. London.

Londoni Eesti Seltsi ja teiste organisatsioonide alguslugu Ühendkuningriigis
Eesti Rahvamuuseumi aastaraamat LEE22, 2017