LES rahvatantsijad esinevad Naistefestivalil “Mehelugu”

 

SÄRTSAKAS RAHVATANTSUNEIDUDE SELTSKOND NAISFESTIVALIL JÕGEVAL  8 – 12 juunil 2016. 

Oli kolmapäev, 8. Juuni, kui Londonist asus Eesti poole teele kari naisi. Neil oli kaasas 8 sinist pärga, 8 Kirivöö lipsu ja 8 rõõmsat naeratust, kuid 8 reha oli neid Jõgeval juba ootamas. See kõik oli vajalik, et võtta osa 12. juunil Jõgeval toimuvast II Eesti Naiste Tantsupeost ‘Mehelugu’.

Neiud võttis vastu ja võõrustas kaunis Udu talu kämpingumajake, Palamuse vallas, Kuremaa järve ääres. Pikemalt sisseseadmata alustasid naised tantsude läbivõtmist. Iseenesest olid tantsud kõigil selged, kuid suur ärevus ja närv vallutasid nii mõnegi kaine mõistuse, muutes õpitu uduseks unustuseks. Järgmise päeva esimestel hommikutundidel suunduti välisrühmade ülevaatusele, kus vormiti naiste metsikud hüpped kauniteks tantsusammudeks.

Välisrühmadele toimusid põnevad ekskursioonid Jõgevamaal, kus näidati põrandaleivakujulisi vooresid ja kuklikeste moodi mõhnasid. Samuti ei puudunud huvireisist Kuremaa tuulik, Palamuse koolipink ning apteegis pakutav Punsli eli. Viimane on kõige laiemas tähenduses apteekri poolt valmistatud alkohoolne jook, mis algselt oli mõeldud haavade võidmiseks, kuid hiljem hakati kasutama söögiisu suurendaja ja sügismasenduse peletajana. Palamuse apteeker seletas, et Toots olla seda kasutanud hoopis südamepöörituse vastu.  Eritellimusel sai iga huviline endale isikliku pudeli soetada.

Päeva eredaim hetk kuulus siiski Kassinurme muinasalale. Sealne Hiiekoht on üks vanemaid pühakohti Eestimaal, kus hoitakse alal vanu rahvakombeid. Eesti Naiste Tantsupeo peakorraldaja Airi Rütteri eestvedamisel sammuti päikesetantsu,  paitati Ohvrikivi, Naisekivi (emake Suur Loodus)  ja Armastusekivi. Igale kivile visati ainult temale omaseid teri proua Airi heade soovide saatel. Kõik tantsijad said ka oma soovid lõngaga just teda kõnetavale puule siduda. Mõnel läks vaja ka mitut lõnga, sest soove oli ikka mitu. Hiie külastus lõpetati Maavanema palvega. Ürgsed energiad maast talletatud, muinasaegsete esivanemate õnnistused kogutud, saadeti tantsijad vastu Naistetantsupeo väljakutsetele.

Nõnda kiirelt oli kätte jõudnud reede, mil lisaks Eesti välisrühmadele Kanadast, Inglismaalt, Iirimaalt, Luksemburgist, Soomest ja Norrast, liitusid ka Eestis tegutsevad 394 tantsurühma. Koos alustati edukate proovide läbiviimist. Paraku oli ilmal laupäevaks hoopis teine plaan. Nimelt kallas terve päev tugevat vihma, mis sundis kõik ettevalmistamata tantsulised poodi kummikute järgi ruttama. Lõuna ajal ei olnud enam terve Jõgeva peal müügiks mitte ühtegi paari vettpidavaid jalanõusid. Sel hetkel tuli kasuks Palamuse apteegist soetatud Punsli eli, mis vere kuumana ning silma säravana hoidis.

Kontsertpäeva saab kokku võtta kui võimsa ning eduka elamuse. Isegi päike ja  vikerkaar ilmusid sündmust tunnustama. Suure hurraaga tänasid Londoni tantsijad nende juhendajat Marje Viilu-t, kes hoolimata takistustele suutis naised ühtse rühmana tantsima panna.

Uhkusega andis Marje oma kommentaari naiste esinemisele s6nadega ‘võimas’, ‘vapustav’ ning ‘silmapaistev’. Ning silmapaistev ta tõepoolest ka oli, sest tänaseks on pakutud naistele võimalusi võtta osa noorte tantsupeost, Kihnu saare rahvatantsu üritustest ning ka Londoni pidudest.

Hoiame oma silmad ja kõrvad lahti, sest need naised võivad meid üllatada kõige ootamatumates kohtades.

 

Kirjutas Sirje Viilu