{"id":1865,"date":"2021-06-27T18:28:29","date_gmt":"2021-06-27T18:28:29","guid":{"rendered":"https:\/\/estoniansociety.co.uk\/?page_id=1865"},"modified":"2021-09-21T18:32:22","modified_gmt":"2021-09-21T18:32:22","slug":"seltsist-ajalugu-eesti-londoni-seltsi-alguslugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/seltsist-ajalugu-eesti-londoni-seltsi-alguslugu\/","title":{"rendered":"Seltsist \u2013 Ajalugu – Eesti Londoni Seltsi Alguslugu"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

The History of London Estonian Society<\/span><\/h2>

London Estonian Society (LES) is the oldest Estonian society in the United Kingdom, having been founded on the 7th July 1921. <\/span><\/p>

LES eellaseks on 18.veebruaril 1918.aastal loodud \u00fchendus Londoni Eesti Ilma Parteita Sotsiaal Gruppe, mis oli olemuselt seltskondlik \u00fchendus ning ei propageerinud liikmete isiklikke maailmavaateid. Loodud gruppi tegevus soikus 1919 liikmete v\u00e4hesuse ja ideelise eesm\u00e4rgi puudumise t\u00f5ttu. Eesti oli saavutanud just iseseisvuse ning uue olukorraga harjumine n\u00f5udis aega. Omariikluse kujunemise idee ja m\u00f5tteviisi loomisele aitas kaasa ajutise Eesti saatkonna loomine Londonisse. Diplomaatiline esindaja Eesti saatkonnas Londonis aastatel 1918 \u2013 1919 oli professor Ants Piip, kelle toetusega loodigi saatkonna hoones, 7. juulil 1921 a. haridusseltside p\u00f5him\u00f5ttel, eestlaste \u00fchendus, Londoni Eesti Selts. LES asutamise peaeesm\u00e4rgiks oli v\u00f5imaldada Londoni eestlastele omavahelist kokkusaamist, sobivat seltskondlikku meelelahutust ja m\u00f5istlikku ajaviidet. Asutamiskoosolekul viibis ka Ants Piip, kes siis oli juba Eesti Vabariigi v\u00e4lisminister. Seltsi esimesest peakoosolekust 6. oktoobril 1921 v\u00f5ttis osa juba 21 liiget, kelledest 8 olid omal ajal olnud ka Eesti Ilma Parteita Sotsiaal Gruppe liikmed.<\/span><\/p>

\"\"Seltsi j\u00f5ulupuu 25. detsember 1921. Istuvad vasakult proua M. Palmer, proua Ida Rixon, h\u00e4rra H. Rixon (sigariga), proua Piip, proua Lawrence (m\u00fctsiga), h\u00e4rra Jaan Sauga (p\u00e4rjaga), Rixonite poeg. Seisavad h\u00e4rra J. Palmer, Palmerite poeg, h\u00e4rra B. Paap, Mrs Shougol, Mr Lawrence, preili Kuusik, preili A. Ott, h\u00e4rra J. Piip.\u00a0<\/em><\/span><\/p>

Aastatel 1921-1939 toimusid p\u00fchap\u00e4evased koosviibimised Eesti Vabariigi saatkonna maja keldrikorrusel 167 Queen\u2019s Gate, South Kensington, SW7. Koosviibimiste kulud kattis saatkond. \u00dcheskoos kuulati raadiot, loeti raamatuid ja ajakirju, m\u00e4ngiti seltskondlikke m\u00e4nge. 1939. aasta kevadel pidi LES leidma endale uue koosk\u00e4imise ruumi, ametlikuks p\u00f5hjuseks v\u00e4ljakolimisele 1939. aasta kevadel oli vajadus \u201eehitada pommivarjend\u201c. Seltsi koosviibimised hakkasid toimuma paljudes erinevates kohtades \u00fcle Londoni. See andis t\u00f5uke eesti oma kultuurikeskuse loomiseks.<\/span><\/p>

\"\"Londoni Eesti Seltsi Juhatus 1935. aastal. Istuvad vasakult E. A. Johanson, Ida Rixon, R. Kask. Seisavad Otto Saar, Hillar Kallast, August Bergman.\u00a0<\/em><\/span><\/p>

21. juunil 1940 a. toimus Eestis riigip\u00f6\u00f6re ja Eesti liideti N\u00f5ukogude Liiduga. Londoni Eesti Seltsis \u00fcritati v\u00e4ltida otsest poliitilist sekkumist, kuid samas j\u00e4lgiti p\u00f5hikirjas kirja pandud suunda, et selts tegutseb eestimeelses isamaalises vaimus. Seega ei olnud kommunistlikult meelestatud eestlased seltsi koosviibimistele oodatud. M\u00f5ne aja p\u00e4rast pinged maandusid ja elu j\u00e4tkus \u201evanal heal ja r\u00f5\u00f5msal Inglismaal\u201c. N\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt ametisse m\u00e4\u00e4ratud Eesti valitsus vabastas Inglismaal saadikuna tegutsenud August Torma (1895-1971) teenistusest ja n\u00f5udis, et ta naaseks Eestisse, kuid Torma keeldus ning nii kuulutati ta riigireeturiks. Briti valitsus j\u00e4tkas Eesti tunnustamist de jure<\/em>, diplomaadid j\u00e4id edasi diplomaatilisse nimekirja ja Londoni saatkond sai edasi tegutseda. Torma oli k\u00f5nepidaja k\u00f5igil EV aastap\u00e4evadel ja teistel \u00fcritustel, LES patroon \u00fcle 30 aasta, tema eestvedamisel loodi aastal 1944 Eesti Abistamiskomitee Londonis, 1946 EELK Londoni kogudus ja 1947 Inglismaa Eestlaste \u00dching. Tema hobiks oli muusika, soolo- ja koorilaulude kirjutamine, ta oli Londoni Eesti Seltsi naiskoori juhataja. 1971. aasta EV aastap\u00e4eva esinemise ajal sai hr. Torma s\u00fcdamerabanduse ja lahkus m\u00f5ned n\u00e4dalad hiljem. Westminster Cathedral Hall`is on LES alates 2011. aastast j\u00e4tkanud traditsiooni t\u00e4histada EV aastap\u00e4eva.<\/span>
August Torma koos abikaasa Alicega aitasid igati kaasa eesti kogukonna tegevusele ja olid abiks eestlastele paguluses p\u00e4rast Teist Maailmas\u00f5da. Nende panus aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel eesti kultuuri edendamine ja hoidmisele, eesti inimeste abistamisele v\u00f5\u00f5rsil oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Londoni Eesti Maja saalis asuvad Alice ja August Tormle p\u00fchendatud m\u00e4lestustahvlid.<\/span><\/p>

Teise maailmas\u00f5jaj\u00e4rgsel perioodil kasutati Seltsi koosolekute, koosviibimiste ja t\u00e4htp\u00e4evade t\u00e4histamiseks Londonis erinevaid ruume: Sveitsi klubi, Leedu Maja, Poola klubid, Rootsi kiriku saal, Canterbury Hall, Cazton Hall, Y.W.C.A Centre ja veel erinevaid kohti. Toimus pidev ruumide otsimine \u00fcrituste l\u00e4biviimiseks. Seltsi esimees Endel Aruoja kirjutas \u00fches oma ringkirjas 1947.a : Seltsi tuleviku ideaal oleks \u2013 omad ruumid, eesti raamatukogu ja lugemislaud, laulukoor ja orkester, tahvatantsur\u00fchm, spordiring, p\u00fchap\u00e4evakool lastele ja rahva\u00fclikool t\u00e4iskasvanuile. 11.mail 1947 Seltsi juhatuse koosolekul arvati, et \u00fcks teostatavaim v\u00f5imalusi oleks asutada majaostmise \u00fching ning juba 1949 aastal registreeriti \u00fching Londoni Eesti Maja.<\/span><\/p>

1947 a. suvel hakkas LESi esimees Endel Aruja (1911 Kuigatsi vald, Valgamaa \u2013 2008 Toronto) saatma kirju eestlastele (esialgu 1200 eksemplari), kus oli ettepanek koost\u00f6\u00f6ks ja \u00fcleskutse, et iga eestlane annetaks \u00fche protsendi oma palgast \u201eEesti Informatsiooni Keskuse\u201c loomiseks. Seda t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkas 1947 vastloodud Inglismaa Eestlaste \u00dching (IE\u00dc). <\/span>T\u00e4nu aastate jooksul toimunud korjandustele soetasidki eestlased \u00fchiselt j\u00e4rgnevad majad: Londoni Eesti Maja 1956.aastal, Bradfordi Eesti Kodu 1956.aastal ja Leicesteri Eesti Maja aastal 1960. T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ik eelnimetatud Eesti Majad endiselt aktiivsed ja v\u00f5imaldavad eestlastel koos k\u00e4ia.<\/span><\/p>

Londoni Eesti Maja asukohaks oli Notting Hill, mis neil aastatel oli vaesema elanikkonna elurajoon. T\u00e4nap\u00e4eval on Notting Hill \u00fcks prestiizemaid linnaosi Londonis. N\u00fc\u00fcd toimusid Seltsi \u00fcritused ja koosviibimised p\u00e4ris oma majas. Suuremad peod ja suvep\u00e4evad Londonis korraldati mahukamates saalides. <\/span>St. Pancras Town Hallis, Porchester Hallis ja Ukraina Majas, Bradfordis – Bellevue Barrakides, Victoria Hall Saltaireis ja L\u00e4ti Majas ning Leicesteris De Montfort Hallis. L<\/span>ondoni Eesti Selts annetas 1959. aastal Eesti Majale kodumaalt p\u00e4rit Eesti lipu.<\/span><\/p>

Eesti majas korraldati \u00fcritusi ja t\u00e4histati t\u00e4htp\u00e4evi, k\u00e4idi koos laulmas, tantsimas, \u00f5piti n\u00e4idendeid ning m\u00e4ngiti seltskonnam\u00e4nge. Ka lastele olid oma ringid, esineti laulu, tantsu v\u00f5i n\u00e4idenditega. Seltsi juures on tegutsenud naiskoor (1943-1994, juhatajateks algusaastatel Alice Torma, Manivald Loite, August Torma, hiljem Albert Jerums, Tiina Metsmaa jt), segakoor (1952 \u2013 1960ndad,juhatajad Sinaida Hiiem\u00e4e, Manivald Loite) \u00fchendatud meeskoor (1948-1949, Manivald Loite Saksamaa meeskoor \u201eEstonia\u201c ja kohalikud lauljad), naiskvartett ja meeskvartett. Segakoor taaselustus 2011. aastal. (dirigendid 2011-2017: R. Kromel, L. Carr, H. Aun, K. Jagodin).<\/span><\/p>

\"\"LESi Naiskoor 1956. aastal.\u00a0<\/em><\/span><\/p>

Rahvatantsur\u00fchm ehk Rahvatantsu Grupp ehk Trupp asutati 1943. aastal. \u00d5petajateks olid Veera \u00d5unapuu, Arved Viirlaid ja Aili Eistrat (1946-1990ndad). Aili Eistrat, kes oli tantsinud nii Ullo Toomi kui ka Anna Raudkatsi k\u00e4e all, juhatas lisaks ka v\u00f5imlemisr\u00fchma. Aili \u00f5ppis rahvantsude saate tarbeks ka juurde akordionim\u00e4ngu. Aili oli Londoni Eesti Maja juhatuse liige ja ka Eesti H\u00e4\u00e4le toimetaja (1993 -2008). Viimased aastad olid rahvatantsur\u00fchma juhendajateks Aili Eistrati poeg Juhani ja t\u00fctar Karin. Rahvatantsur\u00fchma algusaastatest meenutab Aili Estrat (Eesti H\u00e4\u00e4l 26.07.2014) et tantsur\u00fchma liikmed on tantsinud n\u00e4iteks Aino Kallase t\u00fctarde rahvar\u00f5ivastes. Meestantsijate jaoks aitasid eesti meremehed tumedat riiet hankida, sest rasketel s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel ei olnud seda lihtsalt saada. Valged linased pluusid valmisid voodilinadest ja tantsuseeliku v\u00f5is \u00f5mmelda ka klaverikattest. Eesti rahvatants pidi s\u00e4ilima! Rahvatantsu traditsioon taaselustati 2011. aastal ja alates 2014. aastast on selle eestvedajaks olnud Marje Remmet (Viilu). <\/span>
Londoni Eesti Seltsi segakoor (dirigent H. Aun) ja rahvatantsur\u00fchm (juhendaja M. Remmet) esinesid juulis 2014 XXVI laulu- ja XIX tantsupeol \u201eAja puudutus. Puudutuse aeg!\u201c. Rahvatantsur\u00fchm esines ka 2016. aasta juunis J\u00f5geval II Eesti Naiste Tantsupeol \u201eMehe Lugu\u201c.<\/span><\/p>

\"\"LES Rahvatantsur\u00fchm 1956. aastal.\u00a0<\/em><\/span><\/p>

Viimasel aastak\u00fcmnel on Selts j\u00e4tkuvalt korraldanud traditsioonilisi eestlastele m\u00f5eldud \u00fcritusi, vabariigi aastap\u00e4ev, emadep\u00e4ev, Londoni Eestlaste jaanituli, j\u00f5ulupidu. \u00dcritustele on kutsutud tuntud kultuuritegelasi ja artiste Eestist. Seltsi \u00fcritustel Londonis on esinemas k\u00e4inud Justament, Ott Lepland, Ivo Linna ja Anti Kammiste, Erich Krieger, Boris Lehtlaan , T\u00f5nis M\u00e4gi ja Jarek Kasar, Marko Matvere ja V\u00e4ikeste L\u00f5\u00f5tspillide \u00dching, Marju L\u00e4nik, J\u00fcri Homenja. K\u00fclas on k\u00e4inud ka erinevad teatritrupid.<\/span><\/p>

Aastal 2016 k\u00e4isid k\u00fclas Leiutajate K\u00fcla kooli lapsed koos \u00f5petaja Hendrik Noorega S\u00e4nna M\u00f5isast, 2016 suvle esines lastele ka Hiiumaalt kohale tulnud tsirkus \u201eSchokokaboom Yee\u201c etendustega lastele \u201eKus on minu shokolaad!\u201c ja suurtele \u201eEriti ohtlik number\u201c.<\/span><\/p>

Koost\u00f6\u00f6 kodueestlastega on taganud Seltsi j\u00e4tkusuutliku tegevuse Londonis. Aastal 2016 k\u00e4idi esmakordselt Eesti Kultuuriseltside \u00dchenduse aastakoosolekul, millest on alguse saanud mitmed ideed ja koost\u00f6\u00f6d tulevikuks. Aastal 2014, \u00dcldlaulupeo eel, kohtus LES Rahvatantsur\u00fchm Angela Arrastega Londonis. Sellest kohtumisest on kasvanud aastatepikkune pidev suhtlus ja koost\u00f6\u00f6. A. Arraste on Londoni rahvatantsijate mentor ning toetaja. T\u00e4nu sellele koost\u00f6\u00f6le, on v\u00f5imalikuks saanud mitmed tegemised Eestis ja ka Londonis. Nii k\u00e4is Angela Arraste, pillimeister Juhan Uppini ja \u00fcle-eestiline rahvatantsu spetsialistide grupp Londonis esinemas, t\u00f6\u00f6tuba tegemas ja kohtumas Londonis 40 aastat rahvatantsu \u00f5petanud proua Aili Eistratiga.<\/span><\/p>

Aastal 2018 t\u00e4histati suurejooneliselt Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit Westminister Cathedral Hallis Londonis. \u00dcritus t\u00f5i kokku rekordarvu k\u00fclalisi.<\/span><\/p>

\"\"Londoni Eesti Seltsi lipp, mis on valmistatud 1962.aastal. Vasakult Evelin Siilak ja Marje Remmet<\/em><\/span><\/p>

Londoni Eesti Seltsil on oma p\u00f5hikiri (1937a), lipp (1962) ja tempel. Lipp on loodud Herbert Kirotari kavandi j\u00e4rgi ja see p\u00fchitseti Londoni EELK koguduse \u00f5petaja dr Jaak Tauli (1905 Riidaja vald, Viljandimaa \u2013 2007 London) ja EA\u00d5K Londoni koguduse \u00fclempreester Nigul Hindo (kuni 1936 Nikolai Hindov ,1897 R\u00e4pina vald -1970 London) poolt Eesti Majas 14.aprillil 1962 a. Lipu paremal pool lipukandjast arvates on rukkilillesinisel taustal h\u00f5behallide t\u00e4htedega kaares s\u00f5nad Londoni Eesti Selts, selle all kaares Eesti maakondi t\u00e4histavad 11 taevat\u00e4hte. Lipu keskel purjetab vabal merel viikingilaev, mille all on seltsi asutamisaasta 1921. Lipu vasak pool on \u00fcleni Eesti rahvusv\u00e4rvides trikoloor. Varre k\u00fclge sidumiseks on lipul h\u00f5bevalged tuttidega n\u00f6\u00f6rid. Lipu m\u00f5\u00f5dud on 105×165 cm.<\/span><\/p>

LESil on raamatukogu, mis asub Eesti Majas Londonis ja seda saab k\u00fclastada, leppides eelnevalt aja kokku juhatusega.<\/span><\/p>

\u00a0<\/p>

Kasutatud kirjandus:<\/span><\/em>
Hindo, N. (1971)Eesti organisatsioonid Inglismaal 1918 \u2013 1968. London.<\/span><\/em><\/p>

Londoni Eesti Seltsi ja teiste organisatsioonide alguslugu \u00dchendkuningriigis<\/span><\/em>
Eesti Rahvamuuseumi aastaraamat LEE22, 2017<\/span><\/em><\/p>\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Londoni Seltsi Alguslugu Londoni Eesti Selts (LES) on Inglismaa vanim eestlaste poolt kokku kutsutud \u00fchendus ja tema ametlik asutamisaasta on 7. juuli 1921. LES eellaseks on 18.veebruaril 1918.aastal loodud \u00fchendus Londoni Eesti Ilma Parteita Sotsiaal Gruppe, mis oli olemuselt seltskondlik \u00fchendus ning ei propageerinud liikmete isiklikke maailmavaateid. Loodud gruppi tegevus soikus 1919 liikmete v\u00e4hesuse …<\/p>\n

Seltsist \u2013 Ajalugu – Eesti Londoni Seltsi Alguslugu<\/span> Read More »<\/a><\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_mi_skip_tracking":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1865","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1865","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1865"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1865\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4315,"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1865\/revisions\/4315"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.estoniansociety.co.uk\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1865"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}