<\/p>\n
\u201eMaailma merede ja ookeanide vesi liigub alatasa ning lained ruttavad randade poole. N\u00f5nda ka selle maailma rahvaste ning nende liikmete r\u00e4nnakuteed olnud. Ka eesti rahva liikmed ei ole paigal p\u00fcsinud \u2013 ei enne meid ega n\u00fc\u00fcd.\u201c
\nNigul Hindo, Eesti Organisatsioonid Inglismaal 1918-1968, London, 1971 lk 1<\/p>\n
Eesti kogukonnad \u00dchendkuningriigis on nagu puu, mille t\u00fcveks aktiivsete eestlaste meeskond, kust arenenud v\u00e4lja uued harud ja sealt omakorda uued. Siinsed eesti \u00fchingud on \u00fcksteisega l\u00e4bi p\u00f5imunud ja seotud l\u00e4bi kultuurilise tegevuse, eestvedajate ja\/v\u00f5i \u00fchtse eesm\u00e4rgi nimel. Seet\u00f5ttu on v\u00f5imatu r\u00e4\u00e4kida \u00fchest ja j\u00e4tta mainimata teisi. J\u00e4rgnev l\u00fchikokkuv\u00f5te annab killukse ajaloost, kuidas eesti kogukonnad alustasid, arenesid ja omavahel suureks perekonnaks kasvasid Londonis ja \u00dchendkuningriigis.<\/p>\n
\u00dchendkuningriikides arvatakse elavat umbes 15 000 eestlast, kellest umbes 5000 elab Londonis. 2012. aastal suursaadik Aino Lepiku ajal alustati kena traditsiooniga kutsuda k\u00f5ik eesti kogukondade \u00fchingud kord aastas \u00fcmarlauale Eestis saatkonda Londonis. 2016.aasta s\u00fcgisel oli kohal 12 tegutsevat seltsi \u00fcle \u00dchendkuningriikide. Londonis tegutsevad: Londoni Eesti Selts, Londoni Eesti Maja, Eesti Abistamise Komitee, Eesti Gild Londonis ja Eesti Kool Londonis.<\/p>\n
Mujal \u00dchendkuningriigis tegutsevad: Inglismaa Eestlaste \u00dching (katusorganisatsioon), Eesti Kodu Bradfordis, Leicesteri Eesti Maja, IES Tulevik, Nottinghami Eestlased, Edinburghi Eesti Selts, ajaleht Eesti H\u00e4\u00e4l, Eesti Kool P\u00f5hja-Inglismaal, Eestlased \u015cotimaal ja EELK kogudus Londonis. Kohalikke eestlasi koondavad ka Cambridge, Yorki ja Aberdeeni \u00fclikoolide juurde loodud seltsid.<\/p>\n
Seltside loomise algus \u00dchendkuningriigis
\nInglismaa vanim selts on Londoni Eesti Selts (LES), mille asutamisaasta \u00fcle on v\u00f5imalik vaielda. \u00dcks v\u00f5imalus on, et selts on j\u00e4rglane eestlaste \u00fchendusele, mis loodi juba 18.veebruaril 1918 nime all Londoni Eesti Ilma Parteita Sotsiaal Gruppe. S\u00f5na \u201esotsiaal\u201c t\u00e4hendab siin lihtsalt \u201eseltskondlik\u201c ja \u201eilma parteita\u201c oli \u00fchendus selles m\u00f5ttes, et liikmed ei propageerinud oma isiklikke maailmavaateid. (N.Hindo, 1971) Loodud grupi tegevus j\u00e4i soiku aastal 1919 liikmete v\u00e4hesuse (19 liiget) ja ideelise eesm\u00e4rgi puudumise t\u00f5ttu: Eesti oli saavutanud just iseseisvuse ja uue olukorraga harjumine v\u00f5ttis aega. Omariikluse idee ja m\u00f5tteviisi kujundamisele aitas kaasa ajutise Eesti saatkonna loomine Londonisse, mille diplomaatiline esindaja (esimene EV saadik Londonis oli dr. phil. Oskar Kallas alates 1922. a.) oli aastail 1918 \u2013 1919 professor Ants Piip. J\u00e4rgnev oli kui loomulik j\u00e4tk, et A. Piibu toetusega loodi saatkonna hoones ametlikult 7.juulil 1921 a. haridusseltside p\u00f5him\u00f5ttel eestlaste \u00fchendus Londoni Eesti Selts, mille asutamise peaeesm\u00e4rgiks oli v\u00f5imaldada Londoni eestlastele omavahelist kokkusaamist, sobivat seltskondlikku meelelahutust ja m\u00f5istlikku ajaviidet. Asutamiskoosolekul viibis l\u00e4bis\u00f5idul ka Ants Piip, kes siis oli juba Eesti Vabariigi v\u00e4lisminister. Seltsi esimesest peakoosolekust 6. oktoobril 1921 v\u00f5ttis osa juba 21 liiget, kelledest 8 olid omal ajal olnud ka Eesti Ilma Parteita Sotsiaal Gruppe liikmed.<\/p>\n
Aastatel 1921-1939 toimusid p\u00fchap\u00e4evased koosviibimised Eesti Vabariigi saatkonna maja keldrikorrusel (167 Queen\u2019s Gate, South Kensington, SW7), mille kulud kattis saatkond. Siin kuulati \u00fcheskoos raadiot, loeti raamatuid ja ajakirju, m\u00e4ngiti seltskondlikke m\u00e4nge. Seltsi tegevus oli hoogne, kuid tasapisi muutus saatkonna jaoks liigselt l\u00e4rmakas. P\u00e4rast pikki arutelusid pidi LES leidma endale uue koosk\u00e4imise ruumi. Ametlikuks p\u00f5hjuseks v\u00e4ljakolimisele 1939. aasta kevadel oli vajadus \u201eehitada pommivarjend\u201c. Seltsi koosviibimised hakkasid toimuma paljudes erinevates kohtades \u00fcle Londoni. See andis t\u00f5uke eesti oma kultuurikeskuse loomiseks.<\/p>\n
\u201eMis m\u00f5te on olla \u00fche ehk teise organisatsiooni liige ja tegelane? Eks see ole umbes seesama, mis on riigi kodanikuks olemisel.\u201c
\nNigul Hindo, Eesti Organisatsioonid Inglismaal 1918-1968, London, 1971 lk 9<\/p>\n
21.juunil 1940 a. toimus Eestis riigip\u00f6\u00f6re ja Eesti liideti N\u00f5ukogude Liiduga. Londoni Eesti Seltsis \u00fcritati v\u00e4ltida otsest poliitilist sekkumist, kuid l\u00e4htuti ikkagi p\u00f5hikirjast, kus \u00f6eldakse, et selts tegutseb eestimeelses isamaalises vaimus. See t\u00e4hendas, et kommunistlikult meelestatud eestlased ei olnud seltsi koosviibimistele oodatud. M\u00f5ne aja p\u00e4rast pinged maandusid ja elu j\u00e4tkus \u201evanal heal ja r\u00f5\u00f5msal Inglismaal\u201c. N\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt ametisse m\u00e4\u00e4ratud Eesti valitsus vabastas 1934. aastast Inglismaal saadikuna tegutsenud August Torma (1895 Voltveti vald, P\u00e4rnumaa-1971 London) teenistusest ja n\u00f5udis, et ta naaseks Eestisse, kuid Torma keeldus ning nii kuulutati ta riigireeturiks. Briti valitsus aga j\u00e4tkas Eesti tunnustamist de jure, diplomaadid j\u00e4id edasi diplomaatilisse nimekirja ja Londoni saatkond sai edasi tegutseda. Torma oli k\u00f5nepidaja k\u00f5igil EV aastap\u00e4evadel ja teistel \u00fcritustel, LES patroon \u00fcle 30 aasta, tema eestvedamisel loodi aastal 1944 Eesti Abistamiskomitee Londonis, 1946 EELK Londoni kogudus ja 1947 Inglismaa Eestlaste \u00dching. Tema hobiks oli muusika, soolo- ja koorilaulude kirjutamine, ta oli Londoni Eesti Seltsi naiskoori juhataja. 1971. aasta EV aastap\u00e4eva esinemise ajal sai ta s\u00fcdamerabanduse ja lahkus m\u00f5ned n\u00e4dalad hiljem. Samas kohas, Westminster Cathedral Hall`is j\u00e4tkas LES koos teiste \u00fchendustega katkenud traditsiooni ning alates 2011. aastast on iga EV aastap\u00e4eva t\u00e4histatud selles kirikuhoones.<\/p>\n
August Torma koos abikaasa Alicega aitasid igati kaasa eesti kogukonna tegevusele ja olid abiks eestlastele paguluses p\u00e4rast Teist Maailmas\u00f5da. Nende panus aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel eesti kultuuri edendamine ja hoidmisele, eesti inimeste abistamisele v\u00f5\u00f5rsil oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Londoni Eesti Maja saalis asuvad Alice ja August Tormle p\u00fchendatud m\u00e4lestustahvlid.
\n1943. aastal arutati v\u00f5imalust, kuidas s\u00f5ja all kannatanud eestlasi abistada. 1944. aastal asutati LES k\u00f5rvale Eesti Abistamise Komitee (EAK), mille loomise juriidiliseks p\u00f5hjuseks oli asjaolu, et avalikud korjandused olid lubatud vaid teatud erilubadega vastavate ametiasutuste poolt. EAK oli sellest n\u00f5udest vabastatud.<\/p>\n
Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppedes saabusid \u00dchendkuningriiki Baltic Cygnets (Balti luiged!) ehk t\u00f6\u00f6j\u00f5uv\u00e4gi, mis koosnes Eestist, L\u00e4tist ja Leedust p\u00e4rit vallalistest ja tervetest naistest, kes saadeti t\u00f6\u00f6le haiglatesse abi-t\u00f6\u00f6j\u00f5ududena, koristajatena, k\u00f6\u00f6git\u00f6\u00f6listena ja p\u00f5etaja-abilistena (A.Saluveer, 1966). J\u00e4rgmise skeemi Westward Ho! (H\u00f5issa L\u00e4\u00e4nde!) j\u00e4rgi \u00dchendkuningriiki saabunud s\u00f5jap\u00f5genikud suunati t\u00f6\u00f6dele tekstiilvabrikutesse ja koduteenindusse ja ka miinikaevandustesse, p\u00f5llut\u00f6\u00f6le ja teistesse v\u00e4hetasustavatele lihtt\u00f6\u00f6dele. Nad paigutati \u00fcle Inglismaa laiali ning nende t\u00f6\u00f6skeem n\u00e4gi ette, et nad ei v\u00f5inud j\u00e4rgmise paari aasta jooksul muuta oma asukohta ega t\u00f6\u00f6d. (A.Saluveer, 1966). Kokku tuli m\u00f5lema skeemi j\u00e4rgi Inglismaale 1223 Eesti naist ja 2891 Eesti meest. (L. McDowell, 2004). Algul arvati, et eesti p\u00f5genikud on ainult ajutiselt v\u00f5\u00f5rsil ning naasevad j\u00e4lle varsti vabale kodumaale. Alles hiljem taibati, et tagasiteed vist ei olnud loota. V\u00f5ib ainult aimata, mida tundsid eestlased ilma j\u00e4\u00e4des perekonnast ja kodumaast, teades ,et tagasiteed ei ole.<\/p>\n
\u201eAlguses v\u00f5\u00f5rsile j\u00f5udes, on vist mingisugune \u00fclevoolav optimism. Paned t\u00e4hele, kuidas suur osa sarnaneb koduste oludega ja need erinevused \u2013 on lihtsalt meedivalt omap\u00e4rased v\u00f5i vanamoeliselt imelikud. Peagi need erinevused hakkavad \u00fcha rohkem h\u00e4irima. Uudishimu muutub \u00e4rrituseks \u2013 Kojuigatsus kasvab. Kui ei ole v\u00f5imalik uuelt maalt lahkuda, tuleb t\u00f5siselt kohaneda. Ja just see uute oludega kohanemine on kergem, kui saad seda omasugustega koos l\u00e4bi elada. Nende inimestega kogemusi jagada, kes saavad sinust t\u00e4ielikult aru.\u201c
\nTiiu Alliste, Eesti Rahvuskultuur: laulu, muusika ja rahvatantsu t\u00e4htsus v\u00e4liseestlaste \u00fchiskonnas.Eesti Kodu 50 Bradford 1955-2005. Bradford, 2005 lk 46<\/p>\n
Eestlased olid enne Teist maailmas\u00f5da enamuses luterlased , kuid peale Balti riikide vallutamist andsid venelased inglastele m\u00f5ista, et balti rahvas on usuta rahvas. Olid ju ka sakslased, Inglismaa vaenlased, teatavasti luterlased. Selle veidi pingelise olukorra p\u00e4\u00e4stis A. Torma, kes kirjutas broz\u00fc\u00fcri \u201eKirik Eestis\u201c ja tutvustas seda Eesti saatkonnas kohalike kirikute esindajatele. Eesti esimene luteriusu kogudus loodi Londonis 28.juulil 1946 saadik A. Torma ja kohalike eestlaste algatusel. Asutamis- koosolekust v\u00f5ttis osa 30 kaasmaalast. Esimene kiriku\u00f5petaja oli dr Jaak Taul, kes kutsuti Saksamaa laagrist(Aaviksaar,A.E. jt ,1996).<\/p>\n
1947 a. suvel hakkas LESi esimees Endel Aruja (1911 Kuigatsi vald, Valgamaa \u2013 2008 Toronto) saatma kirju eestlastele (esialgu 1200 eksemplari), kus oli ettepanek koost\u00f6\u00f6ks ja \u00fcleskutse, et iga eestlane annetaks \u00fche protsendi oma palgast \u201eEesti Informatsiooni Keskuse\u201c loomiseks. Seda t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkas vastloodud Inglismaa Eestlaste \u00dching (IE\u00dc), mille moodustamisest r\u00e4\u00e4giti juba V\u00f5idup\u00fchal 1943 a kapten Nelbergi aias Surrey\u00b4s. 1947. a. juunis kutsus saadik Torma kokku n\u00f5upidamise Onslow Square Hostelis Londonis. Ametlik \u00fchingu asutamiskoosolek toimus 9. novembril 1947 Great Cumberland Hall\u2019is. Sellest v\u00f5ttis osa 110 inimest 24 keskusest ,kes otsustasid , et Inglismaa Eestlaste \u00dchingu kohalikud osakonnad (esialgu oli neid peaaegu 50 L\u00f5una-Inglismaalt, l\u00e4bi Kesk-Inglismaa kuni P\u00f5hja-Inglismaa ja \u015cotimaani) moodustavad Keskjuhatuse, mille esimeheks valiti kiriku\u00f5petaja dr. Jaak Taul.<\/p>\n
1947. aasta s\u00fcgisel alustati diplomaat August Torma soovitusel regulaarset kirjas\u00f5na levitamist eestlastele \u00dchendkuningriigis. 20.detsembril 1947 ilmus IE\u00dc algatusel esimene number ajalehte \u201eEesti H\u00e4\u00e4l\u201c. V\u00e4ljaande esimene toimetaja oli tuntud kirjanik Gert Helbem\u00e4e. Aastatel 1947 \u2013 1980 ilmus ajaleht \u00fcks kord n\u00e4dalas, 1981 -1999 kaks korda kuus ja praegu j\u00f5uab \u201eEesti H\u00e4\u00e4l\u201c lugejateni kord kuus.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, kui oli olemas Inglismaa eestlasi \u00fchendav ajaleht, oli mitmek\u00fcmneid tegutsevaid seltse, oldi valmis astuma j\u00e4rgmine samm, milleks oli oma kodu rajamine. Eestlased soetasid \u00fchiselt maja Bradfordis (Bradfordi Eesti Kodu), Londonis (Londoni Eesti Maja) ja Leicesteris (Leicesteri Eesti Maja). Bradfordi Eesti Kodu osteti 1955. aastal ja Londoni Eesti Maja 1956. aastal ja Leicesteris 1960.aastal. Majad osteti t\u00e4nu aastate jooksul toimunud korjandustele. Londoni Eesti Maja asukohaks oli tollel ajal mitte k\u00f5ige esinduslikum rajoon, mis n\u00fc\u00fcd on muutunud rikaste ja kuulsate inimeste linnaosaks: Notting Hill. N\u00fc\u00fcd said enamus Seltside \u00fcritusi ja ringe toimuda oma majades. Suuremad peod nagu suvep\u00e4evad olid korraldatud Londonis kohtades, kus olid mahukamad saalid (N\u00e4iteks St. Pancras Town Hallis, Porchester Hallis ja Ukraina Majas, Bradfordis – Bellevue Barrakides, Victoria Hall Saltaireis ja L\u00e4ti Majas ning Leicesteris De Montfort Hallis). T\u00e4nap\u00e4eval on Eesti Majad endiselt aktiivsed ja v\u00f5imaldavad eestlastel k\u00e4ia \u00fcritustel v\u00f5i v\u00f5tta osa ringidest.<\/p>\n
Artikkel ilmus Eesti Rahvamuuseumi aastaraamatus LEE22. 2017.<\/p>\n
Artikli kirjutas Evelin Siilak ( Londoni Eesti Seltsis)
\nKaasa aitasid Toomas Ojasoo ja Reet J\u00e4rvik (Inglismaa Eestlaste \u00dching, “Eesti H\u00e4\u00e4l”)<\/p>\n
.eestihaal.co.uk
\nwww.estoniansociety.co.uk<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Kasutatud kirjandus:
\nAareandi, S. (1979). Praost Tauli kiriklik tegevus. Esimesel aprillil saab 50 aastat dr Tauli \u00f5petaja ametisse \u00f5nnistamisest. \u2013 Eesti H\u00e4\u00e4l, nr 1623, lk 2
\nAaviksaar, A.E., Ojasoo, A., dr Laats, A. (1996). Londoni E.E.L.K: Kogudus 1946 \u2013 1996. London.
\nMcDowell, L. (2004). Narratives of Family, Community and Waged Work: Latvian European Volunteer Worker Women in post-war Britain. \u2013 Women\u2019s History Review, Volume 13, Number 1. lk 23-55
\nEesti Kodu 50. Bradford 1955-2005.(2005) Bradford
\nHindo, N. (1971)Eesti organisatsioonid Inglismaal 1918 \u2013 1968. London.
\nJ\u00fcrgens, A. (1991). Veel aastap\u00e4evast 70. \u2013 Eesti H\u00e4\u00e4l, nr 1960, lk 2
\nKadak, M. (1966). Eestlaste suur\u00fcritused Inglismaal. (Suvip\u00e4evad) \u2013 Triinu, nr 53, lk 11-12
\nOjasoo, T. (1997). I.E.\u00dc. ja Eesti H\u00e4\u00e4l. 50 a
\nPruuden, S. (1966). Londoni Eesti Maja ja Eesti Klubi. \u2013 Triinu, nr 53, lk 14-16
\nP\u00e4rtel, V. (1979). Kuidas \u00e4rkab rahvuslik iseteadvus. Praost dr J. Tauli 50.a. ordineermise juubeliks. \u2013 Eesti H\u00e4\u00e4l, nr 1623, lk 2
\nPruuli, T. (1991). Minister Meri Londonis. \u2013 Eesti H\u00e4\u00e4l, nr 1960, lk 1
\nSiilak,A. (2014) Eesti ja Londoni rahvatantsijate eestvedajad kohtusid Eesti saatkonnas.- Eesti H\u00e4\u00e4l, nr 2340, lk 2
\nSmith, V. (1991). Londoni Eesti Selts 70. \u2013 Eesti H\u00e4\u00e4l, nr 1960, lk 1
\nTaul, J. (1966). Kiriklik tegevus Inglismaal. \u2013 Triinu, nr 53, lk 6-8
\nTonska, A. (1966). Esimesed kohanemisaastad Inglismaal. Katke m\u00e4lestuste k\u00e4sikirjast \u201eInimene ja saatus\u201c. \u2013 Triinu, nr 53, lk 9-10
\nTorma, Alice (1966). Eesti Abistamise Komitee. \u2013 Triinu, nr 53, lk 10
\nTorma, August (1966). Tervituseks. \u2013 Triinu, nr 53, lk 3
\nVagestr\u00f6m, A. (1966). Londoni Eesti Selts. -Triinu, Nr 53, lk 20-21<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti organisatsioonide alguslugu \u00dchendkuningriigis \u201eMaailma merede ja ookeanide vesi liigub alatasa ning lained ruttavad randade poole. N\u00f5nda ka selle maailma rahvaste ning nende liikmete r\u00e4nnakuteed olnud. Ka eesti rahva liikmed ei ole paigal p\u00fcsinud \u2013 ei enne meid ega n\u00fc\u00fcd.\u201c Nigul Hindo, Eesti Organisatsioonid Inglismaal 1918-1968, London, 1971 lk 1 Eesti kogukonnad \u00dchendkuningriigis on …<\/p>\n