<\/p>\n
Suurriikidel nagu Saksamaa ja Prantsusmaa on pea igas riigis oma kultuurikeskused, kus \u00fchiste huvidega inimesed koos saavad k\u00e4ia. Tihti on nad peale keele\u00f5ppekohtade ka v\u00e4ikesed kodumaad oma inimestele \u00fcle maailma, kus saab emakeeles juttu r\u00e4\u00e4kida, nalja visata, raamatuid ning uudised lugeda, filme vaadata ja palju muud.<\/p>\n
V\u00e4ikerahval midagi sarnast igas maailma riigis organiseerida on aga v\u00e4ga raske, kui mitte v\u00f5imatu. Ja kui veel n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda eestlaste peale, kes naljalt ilma konkreetse p\u00f5hjuseta v\u00e4ga koos ei kipu k\u00e4ima, siis on p\u00e4ris imeline, ehk isegi \u00fcllatav, n\u00e4ha aktiivseid kaasmaalasi Londonis. Mis on see maagiline p\u00f5hjus kokkutulemiseks? Eks ikka laulmine, mis muu!<\/p>\n
Tavaliselt harjutatakse koos ajaloolises Londoni Eesti Majas, aga vahel v\u00f5etakse ette \u00fcks korralik “talgup\u00e4ev” nagu meile ikka kohane. Eelmisel laup\u00e4eval suunduti s\u00fcgisese looduse keskele, Frensham Heights-i nimelisse kohta, intensiivsemalt harjutama. Paljudele algas pikk ja l\u00f5bus p\u00e4ev juba varahommikul kell 8 Waterloo rongijaamas, kus koguneti ja siis juba algas rongk\u00e4ik laulup\u00e4evale. Elevust oli palju, sest igap\u00e4evaselt Londoni kesklinnas ringi liikudes tekib tahtmatult igatsus puude, metsade, kellel ka lehmade\/hobuste j\u00e4rele. Kuidagi ei j\u00f5utud \u00e4ra oodata, millal rongiaknast esimesed lehmad paistma hakkavad. Siinkohal peab \u00fctlema, et kahjuks lehmi ei n\u00e4htudki, k\u00fcll aga hobuseid ja j\u00e4nkusid.<\/p>\n
Koha harjutamiseks organiseeris meie dirigent Lii ning tegemist oli \u00fche \u00e4\u00e4rmiselt ilusa m\u00f5isaga meie m\u00f5istes, kus tavap\u00e4raselt tegutseb internaatkool. Farnhami rongijaamast on sinna veel ligi 4 kilomeetrit ja v\u00f5ib \u00f6elda, et koht ikka m\u00f5nusalt eraldatud igasugusest tavap\u00e4rasest \u00fchistranspordist. M\u00f5isas v\u00f5i siis koolis on \u00f5pilastele loodud v\u00e4ga suurep\u00e4rased tingimused: tennisev\u00e4ljakud, luuleklass metsas, muusikatuba koos k\u00f5ikide instrumentidega, loodusklass jne. Arutasime, et kui niimoodi ise peaks \u00f5ppima, siis peaks v\u00e4ga hea motivatsioon olema, sest kinod ning muu meelelahutus, mis tavaliselt \u00f5ppimisest eemale meelitab selle kooli \u00fcmbruses ju p\u00f5him\u00f5tteliselt puudub.<\/p>\n
Looduse ja koha ilust inspireerituna \u00e4rkasid ka meie laululinnad koos orust t\u00f5usva uduga \u00fcles. Kerged soojendusharjutused, hommikune venitus nii j\u00e4semetele kui ka h\u00e4\u00e4lepaeltele ning laulup\u00e4ev v\u00f5is alata. Alguses oldi ehk veidike tagasihoidlikud ja sopranite poole pealt v\u00f5is kuulda kergeid kriginaid. Tenor Danek ja bass Priit ainukeste meesh\u00e4\u00e4ltena v\u00f5itlesid laululahingus naiskooriga vapralt ning l\u00f5puni. Aldid teenisid kindlalt, vahepeal turtsatades, et mis sopranite elul viga, ainult viisi vaja pidada!<\/p>\n
Peale kosutavat ja maitsvat\u00a0l\u00f5unat ning jalutusk\u00e4iku j\u00e4tkati juba hoopis uue hooga. K\u00f5ik olid kuidagi kodunenud ja pingest vabanenud ning seda \u00fchtelaulmist, nootide paika seadmist ja h\u00e4\u00e4lestuse korrigeerimist v\u00f5eti m\u00f6nuga! (nagu saarlased \u00fctleksid) Pauside ajal turgutati end sooja tee ning Ave koduk\u00fcpsetatud leivaga, mis lihtsalt sulas suus. Vahepeal tatsas ringi ka noorem generatsioon tulevasi h\u00f5bek\u00f5risid, keda vaadates k\u00f5igi n\u00e4ole koheselt naeratus kerkis. Just need v\u00e4ikesed pisiasjad t\u00f5id mingi omap\u00e4rase kodutunde sellesse laup\u00e4eva, kus lihtsalt olid koos. Naised k\u00f6\u00f6gis pl\u00e4kutamas, siis j\u00e4lle koos lauldes, t\u00f5sisemaid teemasid arutades ning lihtsalt l\u00f5\u00f5pides ja nalja tehes. Mida muud \u00fcks tavaline pere ikka siis laup\u00e4eval teeb?<\/p>\n
Pikk p\u00e4ev l\u00f5ppes siis kui p\u00e4ike juba loojunud oli. Edusammud olid suured, erinevust hommikuga v\u00f5rreldes kuulis iga\u00fcks. Lauldes “Tuulevaiksel \u00f6\u00f6l” olid k\u00f5ik juba T\u00e4ttedeks ja unistajateks muutunud. Viit rahvatantsu tehti sellise lustiga, et palju ei olekski enam hoopis tantsupeost puudu j\u00e4\u00e4nud. J\u00f5ululauludest kujunes hitiks “P\u00fcha \u00f6\u00f6”, mis vist k\u00f5ikidest lauludest k\u00f5ige paremini k\u00f5las. F\u00e4nnid ja muidu austajad v\u00f5ivad juba hakata innukalt j\u00f5ulukontserte ootama! Kirsiks koogi otsas, et ikka oleks hea koju minna, lauldi “Laulu P\u00f5hjamaast”. Niimoodi see laulupeolaup\u00e4ev \u00f5htusse veereski. Kindlasti tundsid v\u00e4simust nii m\u00f5negi h\u00e4\u00e4lepaelad, aga need said korvatud selle positiivse energia ja kodutundega, mis iga\u00fcks sellest toredast segakoori laup\u00e4evast kaasa sai.<\/p>\n
Kirjutas Margit Pulk, sopran Fotod: Ly Tuubel<\/i><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Laulup\u00e4ev Farnhamis 22. Oktoober 2011 Suurriikidel nagu Saksamaa ja Prantsusmaa on pea igas riigis oma kultuurikeskused, kus \u00fchiste huvidega inimesed koos saavad k\u00e4ia. Tihti on nad peale keele\u00f5ppekohtade ka v\u00e4ikesed kodumaad oma inimestele \u00fcle maailma, kus saab emakeeles juttu r\u00e4\u00e4kida, nalja visata, raamatuid ning uudised lugeda, filme vaadata ja palju muud. V\u00e4ikerahval midagi sarnast …<\/p>\n